Vahetame lauged kurvid mägede ja orgude vastu

Kolisime perega imetabaselt salapärasesse ja pealtnäha hirmutavalt tundmatusse Luksemburgi käesoleva aasta küünlakuu esimesel päeval. Otsus, muuta oma pere Eestis nii mugavalt sissetallutud igapäevarutiini, sündis aga raskelt ning pikalt kaalutledes. Mis hiljem aga selgus, paljudes, alguses mitte pähe tulevates, kuid olulistes nüanssides, läbimõtlemata. Kuid inimestel, kes varem pereelu väljaspool kodust riigipiiri elanud ei ole, on kindlasti raske kõikvõimalikke ettetulevaid takistusi ja raskusi, pisidetailideni ette näha.
Ootusi, mida elult uues põnevas kohas oodata, on palju, mistõttu neid järgnevate kuude jooksul püüan siin blogis talletada ja ka teistega jagada. Kuna uude elupaika asusime avastama väikeste lastega (5-kuuse ja 5-aastase poisiga), siis on ehk siinkirjutatust abi ka neil, kes mõtlevad elupaiga vahetamisele   just koos nendega. Peame endale aga aru andma, et muutuste lävel meid valdavad segased tunded ja hirmud tundmatuse ning suurte muutuste ees, on igati mõistetavad, mida harjumuspärasest mõnevõrra teistsugune elukorraldus- ja keskkond, esmapilgul tundmatu kultuur ning keeleruum, võivad meis esile tuua. Kui me seda teeme, siis on ka kohanemine uues keskkonnas paratamatult lihtsam ja võimalik libastumine, valutum.